Ekspress Meedia AS eriväljaanne "25 aastat Eesti ettevõtlust" tundis huvi Eesti ehitusturu vastu. Küsimustele vastas Aado Kivi.

• Kui stabiilne on tänane Eesti ehitusturg, miks?

• Kui palju mõjutab ehitajaid eurorahade ja toetuste saabumine Eestisse, kas osa sektorist elab tänu toetuste rahadele?

• Kuidas elas ettevõte masuaja ehitusturu madalseisu üle?

• Millised olid ettevõtte suurimad masuaja õppetunnid?


Mõned mõtted seoses küsimustikuga

-viimasest suurest langusest aastatel 2008-2010 taastusid ehitusmahud suhteliselt kiiresti ja stabiliseerusid mõnevõrra madalamal tasemel 2012 aastaks. Viimased viis aastat on olnud paigaltammumine. Erahangete turg ja seda eriti elamuehituse osas on olnud aktiivne aga riigihangete turul on olnud suur eurorahade ootus. Paigaltammumine muutus kiireks elavnemiseks aastavahetuse paiku kui hakkasid turule tulema olulised infrastruktuuri hanked. Hetkeolukord on küllaltki prognoosimatu. Jätkuvalt on aktiivne erahangete turg ja seda eriti korterelamute ehitamise osas. Kuna on hakanud tõusma tööjõukulud, allhanked on kallinenud, siis on oodata ehituse jätkuvat kallinemist. See omakorda võib viia nende mahtude kasvu aeglustumiseni või kui ehitus jätkub sama tempoga, siis ostujõuline klient kaob. Nii et ees ootavad põnevad ajad, mis võivad viia turu rahunemiseni või lõppeda suure kukkumisega. Viimane on siiski tõenäolisem.

-jah, eurorahadel on oluline tähtsus meie väikese riigi ehitusmaastikul. Ja seda mitte alati positiivse märgiga. Lühiajalised mahukad rahasüstid meie väikesele turule ei ole head kui ehitusturul osalejate hulk kõigub tõusude ja mõõnade vahel 20-30 tuh. inimese ringis. See ei ole hea meie ehituse oskustööliste kaadri tekkimisele ja see omakorda viib alla ehitustööde kvaliteedi. Ja ei kao mitte ainult konkreetsed ehitustöölised vaid ka spetsialiseerunud firmad tihti koos toetusrahadega. Firmad kaovad aga probleemid jäävad. Seda olukorda aitaks leevendada riigihangete osatähtsuse suurendamine kriisiperioodidel, kuid seni on olnud see viljatu mõttevahetus.

-nagu näha, siis ehitusturu kukkumise elasime üle ja juba mitu kukkumist oleme üle elanud. Seda võib nimetada jonniks, jäärapäisuseks või ka rumaluseks. Tänasel ehitusturul lõpetatakse firmasid palju väiksemate probleemide ees. Meie tugevuseks on olnud meie inimesed. Keerulistel aegadel vähendasime palkasid kuni 30% ja seda läbirääkimiste teel. Teine oluline tegur on lojaalsed koostööpartnerid, kes kriisiperioodil olid nõus pikkade maksetähtaegadega. Ja loomulikult meie kauaaegsed tellijad.

-need õppetunnid on ammu raamatutesse kirjutatud. Tuletan siis mõned meelde. Tellimuste struktuur peaks olema võimalikult kirju ehk munad erinevatesse korvidesse. Kui spetsialiseeruda näiteks ainult korterelamute ehitamisele, siis selle valdkonna kukkumine viib reeglina kaasa ka ehitusfirmad. Firma arendamine peaks toimuma valdavalt teenitud rahaga mitte laenatud eurodega. Ja firma tegemisel peaks olema suurem eesmärk kui raha teenimine. Pead võtma vastuse ka oma kolleegide ees, oma valdkonna ees ja kui väga pateetiliseks minna, siis ka oma riigi ees. See on ilmselt oluliselt erinev nn. ärimeeste mõttemaailmast.

Nii lihtne see ongi

Ekspressile head soovides

Aado Kivi

25 aastase Tartu Ehituse ja

20 aastase Tevendi nimel

Artikkel ilmus Ekspress Meedia eriväljaandes " 25 aastat Eesti ettevõtlust" ja Delfi ehitusuudiste rubriigis siin.

Kalevi 108a, 50104, Tartu

734 8001

734 8004

te@te.ee